Lisaraha teenimine ühisrahastuse kaudu – on see võimalik?

Võrdlema
Saamise aeg Min Summa Maksimum summa Intressimäär(%)* Vanuseline
piirang
10 min. € 10000 € 500
Taotle Laenu
10 % 18-75
15 min. € 50 € 3000
Taotle Laenu
10 % 18-75

Lisaraha teenimine ühisrahastuse kaudu – on see võimalik?
Aivar Ruutel

Pakuvad maksepuhkust kuni 6 kuud (esimene maksepuhkus võib kuni 3 kuud olla)

Lisaraha teenimine ühisrahastuse kaudu – on see võimalik?
Karl Toom

Minu teada teised laenupakkujad ei ole seadnud prioriteetsust sellele, millise laenutoote soovijaid teenindatakse eelisjärjekorras

Lisaraha teenimine ühisrahastuse kaudu – on see võimalik?
Ivo Viiding

Konkreetne teenimisvõimalus sõltub eelkõige sellest, kui suure summaga alustada. Algajate rõõmuks on see väga sõbralik investeerimisviis neile, kellel ei ole palju kapitali – laene saab anda ka üksnes 10 euro kaupa. Tavaliselt alustatakse paarisaja eurose summaga, mis jaotatakse seejärel erinevate laenutaotluste vahel ära. Selles seisneb eduka investeerimise võti – kunagi ei tohiks kogu oma raha panna „ühte korvi“, vaid tuleks riskide maandamiseks investeerida mitmetesse laenu või isegi valida erinevad laenuliigid, näiteks võtta sihikule riskantsem tagatiseta laen ja turvalisem tagatisega laen samaaegselt. Nii on reaalne saada osaks korralikust tulust, mitte jääda kimpu „hapuks läinud“ laenudega.

Raha teeb Raha
Kunnar Olesk

“Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik” on Jaak Roosaare teine raamat, järgnedes ülimenukale “Rikkaks saamise õpikule”. Tähelepanematul vaatajal on neid poes üsna lihtne segi ajada, kuna kaane disain on äravahetamiseni sarnane. Raha-Jaagu (Rahakrati loodud…

Ühisrahastus
Piret Pihlak

Ühisrahastuse laenud meelitavad ligi laenuvõtjaid, kes oma musta plekiga krediidiajaloo- või selle üldise puudumise tõttu traditsioonilise pangalaenu saamiseks ei kvalifitseeru. Kuna varasem käitumine viitab sageli tulevastele sündmustele ja madalad krediidireitingud korreleeruvad suure tõenäosusega hapuks läinud laenuga, on hakanud ühisrahastuse vahendajad paljusid taotlusi tagasi lükkama või suurema riskiga taotleja käest laenuavalduse heakskiitmisel kõrgemat intressi küsima. Hapuks läinud laenude kompenseerimiseks kogutakse vahendeid ka tagatisfondi, millest makstakse laenuandjale, kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta.

Ühisrahastuse ülevaade
Einar Rootare

Bondora on Eesti investorites tekitanud väga vastakaid tundeid. On raske leida investorit, kellel Bondora kohta midagi kiruda ei oleks, kuid sellele vaatamata suur osa ühisrahastuses tegutsevaid siiski vähemal või rohkemal määral investeerivad sinna. Enamasti on põhjuseks see, et Bondora pakub vaatamata kõigele enamikest konkurentidest paremat tootlust, mis Eesti laenudesse investeerimise puhul võib jääda sinna 15+% juurde. Pikalt oli Bondora juures probleemiks investorsuhtlus või õigemini selle puudumine. Nüüd on asjad mitmes mõttes paranenud, on olemas Bondora blogi ja aktiivselt vastatakse küsimustele ka Bondora Fellows Facebooki grupis. Teiseks hädaks on mitmed radikaalsed muutused, mille kohta antakse vähe selgitusi, et miks neid just nii vaja teha on. Näiteks tekitas palju poleemikat portfellihalduri mitmekordne muutmine ja viimasel ajal 7 päeva viivistes olevate laenude inkassosse saatmine.

Märtsi kuuülevaade
Kalev Nurme

Märts iseenesest läks huvitavalt. Kuu lõpus tuli LHV välja oma börsile tuleku teatega, mida on pikalt oodatud. Hinnalt peavad osad seda mõistlikud kuid teised kalliks. Üks põhjalikumaid analüüse siiani, mis ma selle kohta lugesin on Kristjan Liivamäe koostatud. Põhiline oli aga see, et LHV on teiste pankade aktsiaga võrreldes üsna kallilt hinnatud, aktsia hinna ja kasumi suhe (P/E) on 14,43. Kuna aga LHV puhul on tegemist kasvuaktsiaga, siis on investorid tavaliselt nõus maksma selle eest rohkem, kuna loodetakse, et kasum kasvab ka tulevikus. Seega võrreldes aktsia hinna ja kasumi kasvu suhet (PEG), mis on 0,33, on aktsia pigem alahinnatud.

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*